Kuidas Sinu koer mõtleb, mäletab ja infot uues situatsioonis kasutab? Kas ta toetub rohkem mälule või Sinu antud vihjetele? Kui empaatiline ta on? Aga kaval?
Dognition on rahvusvaheline teadlaste loodud projekt, kuhu on kokku pandud varasemates teadustöödes pädevaks hinnatud lihtsad mängud, mille abil saab hinnata koera kognitiivset profiili. See on kodanikuteaduse projekt, mis tähendab, et andmeid kogutakse vabatahtlikelt kodanikelt, kes on nõus panustama vaatluste tegemisel ning andmebaasistamisel.
Kognitsioon ehk tunnetus tähendab teadmiste omandamise, mälus talletamise ja võrdlemise protsessi ning selle kasutamist uutes situatsioonides.
www.dognition.com lehel saad oma koeraga mängida mänge, mis annavad ülevaate Sinu koera mõtlemis-, õppimis- ja probleemide lahendamise strateegiatest, millel on suur mõju tema käitumisele. Mängud on jaotatud kognitsiooni viie põhimõõtme – empaatia, suhtlemine, kavalus, mälu ja arutlusvõime – järgi alagruppidesse. Soovitatav on ühel päeval mängida ühe alagrupi mänge, milleks kulub umbes 20 minutit.
www.dognition.com
Mängud on lihtsad ja jõukohased ning vaja läheb ainult mõnda enamasti igas majapidamises olemasolevaid eset. Tegevused ei hinda kui tark koer on, vaid seda milliseid tunnetuse aspekte mingi koer eelistab olukordade lahendamiseks kasutada. Kõik lahendused on õiged. Lõpetuseks saad 10- 15 lk ülevaate ning analüüsi enda koera kognitiivse stiili kohta.
Iga loomaliik on vastavalt enda päritolu keskkonnale arendanud teatud ulatuses ja tüüpi võimeid. Koera teeb inimese parimaks sõbraks suuresti just nende eriline oskus, võrreldes teiste loomaliikidega, väga hästi kasutada inimeste poolt neile antud sotsiaalset infot – vihjeid ja kehakeelt. See on kodustamise tulemus. Hundid, kellest koerad arenesid, ei oska inimeste antud vihjeid ligilähedaseltki hästi kasutada olukordade lahendamiseks. Niisamuti ei ole selles väga head ahvid. Üks liik ei ole targem kui teine, vaid lihtsalt kohastunud teatud ökoloogilises niššis hakkama saama.
Hetkel teadaolevalt kõige tõenäolisema teooria järgi arenes koer sellistest huntidest, kes valisid ellujäämisstrateegiaks süüa inimeste toidujääke ning olid seda tehes üha sõbralikumad ja taltsamad – jäädes seega ka tõenäolisemalt inimasustuse läheduses ellu. Osa hunte pidasid seda strateegiat liiga ohtlikuks ja hoidsid inimestest pigem eemale, pidades jahti toidu hankimiseks. Kui mingi kognitiivne aspekt toob indiviidide grupile kasu teatud keskkonnas, areneb evolutsiooniliselt just see kognitiivne aspekt loogiliselt nende seas kõige enam. Kuna neid hunte oli piisavalt, kes valisid strateegiaks koriluse inimasustuse lähedal ja nad omavahel paljunesid ehk mitte inimpelglikus vaikselt põlvkonniti kasvas, areneski ajaga uus loomaliik – koer. Lisaks loomaliigist tulenevatele eeldustele on muidugi iga indiviid kaa oma kognitiivsete võimete kasutamises ja eelistustes erinev. Viimast Dognition projekt uuribki.
Juba Dognition projekti raames kogutud tulemustest saab järeldada, et samat tõugu koertel ei ole kognitiivsed võimed tõenäolisemalt sarnased. Ka teised teadustööd on näidanud, et koeratõug koera käitumise indikaatorina ei ole nii tähendusrikas nagu võiks arvata.
Vaata näiteks värsket teadustööd sel teemal: https://www.science.org/doi/10.1126/science.abk0639 (Morrill K. et al., 2022. Ancestry- inclusive dog genomics challenges popular breed stereotypes).
Selgelt on tänu Dognition projekti senistele tulemustele ka näha, et tõupuhtad koerad eelistavad rohkem kasutada inimeste poolt neile antud vihjeid, kuid segaverelised koerad toetuvad rohkem mälule. Selliseid järeldusi saab teha vaid väga paljudelt erinevatelt koertelt kogutud andmeid analüüsides, seega on igati oodatud, et ka Sina osaled ja oma koera andmetega panustad.
Mina tegin mängud läbi 4- aastase stabyhound´i poisiga, kes neid ülesandeid lahendades osutus profiililt “Renaissance Dog – dog of all trades” tüüpi tegelaseks ehk kasutas ülesannete lahendamiseks keskmiselt kõiki tunnetuse aspekte. Repordis oli vahvalt öeldud, et tema näeb puude asemel metsa.
Head avastamist!